Suurenenud põrn – splenomegaalia
Patoloogia ja põhjused: Täiskasvanutel tehtaval füüsilisel läbivaatusel ei tohiks põrn olla palpeeritav. Kui see on palpeeritav, näitab see ≥1,5-kordset suurenemist. Põrna suurenemise aste määratakse selle määratletud serva ja vasaku roideluu vahelise kauguse järgi sentimeetrites. Põhjused: Infektsioonid: bakteriaalsed (tuberkuloos, tüüfus ja paratüüfus, brutselloos, infektsioosne endokardiit), viiruslikud (nakkuslik mononukleoos, tsütomegaloviirus, viirushepatiit), algloomade põhjustatud (malaaria, toksoplasmoos, leišmaniaas); müeloproliferatiivsed kasvajad: primaarne müelofibroos, krooniline müeloidleukeemia; lümfoproliferatiivsed kasvajad: karvrakk-leukeemia, põrna marginaaltsooni lümfoom, krooniline lümfotsütaarne leukeemia; Autoimmuunsed ja süsteemsed haigused: reumatoidartriit, Felty sündroom, süsteemne erütematoosne luupus, ravimireaktsioonid, sarkoidoos, primaarne ja sekundaarne amüloidoos; portaalhüpertensioon: maksatsirroos, Budd-Chiari sündroom, portaalveeni obstruktsioon (tromboos, ahenemine, kaasasündinud kavernoossus, kokkusurumine lümfisõlmede ja kasvajate poolt) või põrnaveeni obstruktsioon (tromboos, ahenemine, aneurüsm või kokkusurumine pankrease kasvajate või muude kasvajate poolt); hemolüütilised aneemiad: kaasasündinud ja omandatud (sh autoimmuunsed); äge leukeemia (üldiselt kerge suurenemine); akumuleerumishaigused: Gaucher' tõbi, Niemann-Picki tõbi, mukopolüsahharidoos; muud (haruldased): tsüstid (kaasasündinud, traumajärgsed, infarktijärgsed, ehhinokokk-tsüstid), abstsessid, kasvaja metastaasid, põrna healoomulised ja pahaloomulised kasvajad, hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos. Suurenenud põrn võib põhjustada hüpersplenismi, mis on vererakkude (tavaliselt kõigi, kuigi see piirdub ühe või kahe rakuliiniga) sekvestreerimine ja liigne hävimine põrna makrofaagide poolt. Hüpersplenismi tunnused ei sõltu põrna suurenemise astmest. Kui suurenemine on tingitud näiteks amüloidoosist või kasvaja metastaasidest, siis hüpersplenismi ei täheldata (võib esineda hüposplenism). Lümfoproliferatiivsete kasvajatega seotud suurenenud põrna korral ei ole hüpersplenismi tunnused isegi suure põrna korral nii väljendunud kui portaalhüpertensiooni või Gaucher' tõve korral. Negatiivne palpatsioonitulemus ei välista põrna suurenemist ja hüpersplenismi. Ultraheli ja kompuutertomograafia abil saab hinnata põrna suurust, fokaalsete muutuste esinemist ja võimalikke täiendavaid põrnaid. Diagnostilised testid sõltuvad kahtlustatavast põhihaigusest. Märkus: Kui kaugus põrna täpselt määratletud servast vasaku roidepiirini on >10 cm (üldiselt sama, mis keha keskjoone ületamisel), on kõige levinum põhjus vereloomesüsteemi häire. Hüpersplenismi kinnitab täielik vereanalüüs (tsütopeenia) ja luuüdi aspiratsioonibiopsia (suurenenud vereloome). Kõige usaldusväärsem test on stsintigraafia tehneetsiumi isotoopiga, mis näitab põrna makrofaagide aktiivsuse suurenemist.